Ööklubi Studio on aastate jooksul kujunenud tõeliseks legendiks Eesti ööelus. Umbes 5000 päeva, üle 1250 peo ja umbes 700 nädalavahetust on toonud Sauna tänava klubisse külalisi nii Eestist kui ka kaugemalt. See paik on olnud olulisel kohal Eesti ööelus, tuues kaasa hulgaliselt seiklusi ja tutvustades uusi tegijaid. Palusime Studioga tihedalt seotud inimestel meenutada kõige värvikamaid hetki, mis selle koha ajaloos olulisel kohal seisavad.
Stig Rästa (Muusik ja DJ)
Ma mäletan, kui me olime Vallo Kikasega just tuttavaks saanud ja läksime esimest korda koos Studiosse peole. Sel õhtul oli Tallinn Express nimeline üritus ja muusika oli nii vali, et võimatu oli mitte pitsi viina võtta. Praegu enam nii valjult seal muusikat ei mängita.
Kohver (Muusik ja DJ)
Mäletan, kui vahetusevanem kaotas kontorivõtme ära. Mul oli kolmas päev. Tahtsin koju, aga kott oli kontoris ja võtmed kotis. Mõistnuna olukorra tõsidust, hakkas tütarlaps nutma. Tund hiljem nuttis kuskilt võtmed valja. Läksin koju. Mantel jäi Studio kontorisse kaheks kuuks.
Tõnn Kuuli (DJ ja esimene juhataja)
Studio on alati olnud pidevas arenemises, kuid alguses oli seda ikka tõsiselt näha ja tunda. Mäletan, et esimesed kuud tulid ehitusmehed põhimõtteliselt kohe pärast viimase pidulise lahkumist pühapäeva varahommikul ja lahkusid vahetult enne esimese reedese külalise saabumist. Vist alles kuu peale avaüritust istusin tund enne uste avamist klubis ja mõtlesin omaette, et veidralt vaikne on. Sain aru, et lõpuks vist oleme valmis. Nädala pärast juba tekkisid uued ideed laienemiseks……
Uuel turule tuleval klubil kindlasti ei ole lihtne välisesinejate bookingu maailmas jalga ukse vahele saada, kuid tänu Meelis Merile, Funktion-One standardile ja heade tuttavate abile, saime siiski sellega kenasti hakkama. Meenub sellest perioodist üks seik, mis pärineb ühest meilivestlusest agendiga, kus mul läks ikkagi päris mitu head päeva aega selgitamaks inimestele, et Eesti vahemaad ongi päriselt sellised nagu me kirja panime. Tihti oli agentuuride küsimustikus soovitud teada nimelt klubi kaugust lennujaamast, hotelli kaugust klubist jne. Kui ma sinna kirjutasin kaheksa minutit ja üks minut, siis selgelt arvati, et ma üritan neid lollitada. Hiljem juba olime just nendel samadel põhjustel juba “heas kirjas” olemas.
Kuidas juhatajaks saada ja kuidas ma üldse oma positsioonile sain, on ka muidugi omaette lugu. Algselt kutsus mind sellesse seltskonda Anton Must, kus me koostöös Meelis Meriga pidime aitama välja mõelda klubi programmilist poolt. Meelis ülemise ja meie Antoniga alumise korruse osas. Aga kohe alguses olid kõik klubiga seotud vestlused väga avatud ja tihtipeale kippusime ka päris palju muudel klubi puudutavatel teemadel pikalt arutlema. Olles seda mõned nädalad viljelenud, tuli ühel päeval minu juurde üks omanikest ja ütles, et kuna mulle kogu aeg meeldib oma arvamust avaldada, siis äkki ma tahaks seda edaspidi ametlikumas vormis teha ja pakkus mulle Studio juhi kohta. Kaua mõtlema ei pidanud.
Tigran Gevorkjan (Koomik ja DJ)
Mäletan, kui esimesel korral OI-EI sündmusel üleval house’i mängisin. Üks neiu lähenes puldi ette, käes telefon millel oli kirjas “KAS MA SAAN PALUN RIHANNAT”. Ma vastasin jah, muidugi. Ta ei kuulnud seda kunagi.
Madis Räästas (Enne, kui oli Studio, töötas Angelis)
Angelis toimus igasuguseid sündmusi ning lavalaudadelt käis läbi ikka väga kirju seltskond. Alustades oma maja poistest, kes tegid nii striptiisi kui ka go-go tantsu kuni Eurovisiooni lauljateni välja. Ja kunagi ükski esitus ei jätnud publikut külmaks.
Ma enam ei mäleta, mis peoga oli tegu, aga laval oli drag queen koos kahe toreda tantsijaga. Etendati Christina Aquilera lugu “Dirrty”. Sel ajal hakkasid programmid klubis üsna hilja, sest umbes kella ühest said pidulised alles majja. Kava oli täies hoos, kui artist lavalt (praegune Studo DJ-pult) alla otse rahvasse kukkus. Aga rahvas oli nii suures tralli meeleolus ega saanud aru, et artist lavalt alla prõntsatas. Kuna drag queen sai jalad kiiresti jalad alla, siis külalised arvasid, et ta “hüppas rahvasse” ning ta number jätkus põrandalt. Sama kiirelt sai ta ka lavale tagasi.
Sama sündmuse ajal juhtus üks väike äparadus veel, mis jäi aga paarile kainele külastajale silma. Taaskord oli laval artist koos tantsijatega. Numbrit saavutas suur kisa ja soe vastuvõtt. Kuid pärast esinemist, kui mindi publikusse külastajatega suhtlema, need 2-3 külalist tänasid artisti vapruse ja julguse eest, millega ta laval hakkama sai. Nimelt nautis artist oma esitust laval täie hingega, teadmata, et kostüüm oli teda alt vedanud ning tal noku oli kostüümi alt välja potsanud ning kõigile näha olnud. Aga õnneks ei pandud seda väga tähele.
Aga üldjoontes Club Angel oli kui Las Vegas – kõik, mis seal juhtus, jäi ka sinna. Ja ükskord, kui ajakirjas Just avalikustati pilt, mis tehti salaja, siis kisa oli suur. Ja tänaseni rääkides oma toallaste kolleegidega ja külastajatega, on mälestused üsna üldsõnalised, aga väga soojad ning meeldivad, ent keegi ei ole tänaseni soovinud rääkida oma patustest tegudest.
Priit Tomp (Boss)
Kujutage ette järgmist: üks suuremaid muusikaaustajaid, endine kapi-DJ, sammumas Studio poole kerge ärevus sees. Siin pole muusika lihtsalt helide jada, see on elamus – esmalt puhas tehniline täiuslikkus, seejärel meloodia ning lõpuks esitus, mis moodustab ühe terviku. Tõeline pärl peitub aastas 2014, kui John Newsham ehk maailma vingeima klubiheli Funktion-One looja, saabub Studiosse, et oma loomingut viimistleda. Justkui sellest poleks küllalt, ilmub audientsi valideerima teine heliguru, Alfred Vassilkov ehk Esteloni asutaja. Need kaks on absoluutne maailmaklass (mõistagi Asics tossudega), kes saalis ringi luusides täiuslikku kõla taga otsivad. Pärast Newshami kirglikku ja täpset seadistamist, liigub Alfred ringi, midagi otsides. Ja siis, klubisaali hämarusest, kerkib pöial – täiuslikkuse märk. See hetk, see vaikne tunnustus, jääb minuga igavesti, sest midagi ikka on õigesti tehtud. Ja seal, stseeni kroonivaks elemendiks minu partner in crime ehk Alari Ossa – oma elu parimas vormis, küll vist veel vinnidega, tunnistamas ajalugu sündimas.
Max Õispuu (DJ)
Üht head lugu klubist Studiost on keeruline leida, sest mälestusi sellest Sauna tänava majast on nii-nii palju. Kohver tuli mulle ükskord Studio trepil vastu ja küsis “noh, siin sa siis eladki, jah”. See võtab kokku selle, kui palju ma seal aega veedan. Koduklubi forever.
Siim Otsak (DJ)
Minu esimene kord Studios oli vist 2020. aasta Halloweeni ajal, mil ma ise veel Tallinnas üsna värske nägu olin ning kedagi ega midagi eriti ei teadnud. Juba sellest õhtust jäi meelde, kui sõbralikud ja omaksvõtvad kõik alates baarirahvast kuni igasuguste bossideni välja olid. See on endiselt esimene asi, millega ma seda klubi iseloomustaks – soe, siiras ja lausa kummaliselt kodune. Aja jooksul on nendel korrustel kallite semude seltsis igasugust nalja saanud, tordilt küünlaid puhutud ning usun, et just seal on olnud kõige rajumad ja intiimsemad Siimi setid Tallinnas. Lemmarid inimesed, lemmar klubi!
Läbi aastate on Studio olnud koht, kus on loodud mälestusi, mida kantakse kaasas kogu elu. Nende seinte vahel on sündinud lugematu hulk lugusid, millest osa jääb vaid neile, kes olid kohal, ja osa jõuab legendidena edasi. Olgu tegu suurte pidude, pisemate apsakate või hoopis unustamatute muusikahetkedega – Studio jääb alati südamesse kui paik, mis on toonud Eesti ööellu midagi erilist ja püsivat.
